{"id":124,"date":"2024-03-04T15:26:09","date_gmt":"2024-03-04T15:26:09","guid":{"rendered":"https:\/\/ai4debunk.eu\/?page_id=124"},"modified":"2026-01-08T19:26:29","modified_gmt":"2026-01-08T19:26:29","slug":"scientific-publications","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/scientific-publications\/","title":{"rendered":"Teadusv\u00e4ljaanded"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Teaduslik V\u00e4ljaanded<\/span><\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tK\u00f5ik AI4Debunki partnerite koostatud teaduspublikatsioonid, milles tutvustatakse projekti uusimaid teaduslikke tulemusi.\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tValgustus suurtes generatiivsetes v\u00f5rkudes: Episteemilise ebakindluse hindamine difusioonimudelites<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Axel Brando, Lucas Berry, David Mege<\/p>

abstraktne:<\/strong>
Generatiivsed difusioonimudelid, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed oma suure parameetrite arvu (\u00fcle 100 miljoni) ja suurem\u00f5\u00f5tmelistes pildiruumides toimimise poolest, tekitavad arvutusn\u00f5uete t\u00f5ttu traditsioonilistele m\u00e4\u00e4ramatuse hindamise meetoditele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid probleeme. Selles t\u00f6\u00f6s tutvustame uuenduslikku raamistikku Diffusion Ensembles for Capturing Uncertainty (DECU), mis on loodud difusioonimudelite episteemilise ebakindluse hindamiseks. DECU raamistikuga v\u00f5etakse kasutusele uudne meetod, mis rongib t\u00f5husalt tingimusliku difusiooni mudelite komplekte, lisades eelnevalt koolitatud parameetrite staatilise kogumi, v\u00e4hendades oluliselt arvutuskoormust ja koolitust vajavate parameetrite arvu. Lisaks kasutab DECU Pairwise-Distance Estimators (PaiDE), et t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta episteemilist ebakindlust, hinnates mudeli v\u00e4ljundite ja kaalude vastastikust teavet suurem\u00f5\u00f5tmelistes ruumides. Selle raamistiku t\u00f5husust n\u00e4itavad ImageNeti andmekogumiga tehtud katsed, mis r\u00f5hutavad selle v\u00f5imet j\u00e4\u00e4dvustada episteemilist ebakindlust, eriti alavalitud pildiklassides.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Tehisintellekti ebakindlust k\u00e4sitlev 40. konverents<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tS\u00fcnteetiliste kujutiste detektorite t\u00f6\u00f6kindlus ja \u00fcldistamine<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Coccomini D.A., Caldelli R., Gennaro C., Fiameni G., Amato G., Falchi F.<\/p>

abstraktne:<\/strong>
Viimasel ajal on s\u00fcvav\u00f5ltsingutena tuntud s\u00fcnteetilise meedia kasvav levik saanud v\u00f5imalikuks t\u00e4nu tehisintellekti tehnoloogiate, eelk\u00f5ige s\u00fcva\u00f5ppe algoritmide kiirele arengule. Kasvav mure s\u00fcvav\u00f5ltsingute suureneva k\u00e4ttesaadavuse ja usutavuse p\u00e4rast on ajendanud teadlasi keskenduma nende avastamise meetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Selles valdkonnas on ISTI CNRi labori AIMH Lab teadlased koost\u00f6\u00f6s teiste organisatsioonide teadlastega viinud l\u00e4bi uuringuid, uurimisi ja projekte, et aidata kaasa selle suundumuse vastu v\u00f5itlemisele, uurides uusi lahendusi ja ohte. See artikkel v\u00f5tab kokku k\u00f5ige hiljutisemad j\u00f5upingutused, mida meie teadlased on selles valdkonnas teinud koost\u00f6\u00f6s teiste institutsioonide ja ekspertidega.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
CEUR t\u00f6\u00f6tuba<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tMAD '24 t\u00f6\u00f6tuba: Multimeedia tehisintellekt desinformatsiooni vastu<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Stanciu, Cristian ja Ionescu, Bogdan ja Cuccovillo, Luca ja Papadopoulos, Symeon ja Kordopatis-Zilos, Giorgos ja Popescu, Adrian ja Caldelli, Roberto<\/p>

abstraktne:<\/strong>
S\u00fcnteetilise meedia genereerimine ja manipuleerimine on viimastel aastatel n\u00e4inud kiireid reklaame, mist\u00f5ttu on \u00fcha lihtsam luua multimeedia sisu, mis on inimvaatlejale eristamatu. Lisaks v\u00f5ivad \u00fcksikisikud ja organisatsioonid kasutada loodud sisu pahatahtlikult desinformatsiooni levitamiseks, mis kujutab endast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ohtu \u00fchiskonnale ja demokraatiale. Seega on kiiresti vaja tehisintellekti vahendeid, mille eesm\u00e4rk on h\u00f5lbustada \u00f5igeaegset ja t\u00f5husat meediakontrolli protsessi. MAD\u201924 seminari eesm\u00e4rk on tuua kokku erineva taustaga inimesed, kes on p\u00fchendunud tehisintellekti abil multimeedias leviva desinformatsiooni vastu v\u00f5itlemisele, edendades keskkonda uuenduslike ideede uurimiseks ja kogemuste jagamiseks. Huvipakkuvad uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad manipuleeritud v\u00f5i loodud sisu tuvastamist ning desinformatsiooni levitamise ja selle \u00fchiskondlike tagaj\u00e4rgede uurimist. Tunnistades multimeedia t\u00e4htsust, r\u00f5hutatakse seminaril sisu erinevate viiside \u00fchist anal\u00fc\u00fcsi, kuna kontrollimist saab parandada mitme sisuvormi koondamisega.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
ACMi kolmanda rahvusvahelise seminari \u201eMultimeedia tehisintellekt desinformatsiooni vastu\u201c menetlus<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tAjalised pinnaraami anomaaliad s\u00fcvav\u00f5ltsitud video tuvastamiseks<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Andrea Ciamarra, Roberto Caldelli, Alberto Del Bimbo<\/p>

abstraktne:<\/strong>
Vaadates videoseeriat, kus esiplaanil olev isik on esindatud, ei ole enam nii aeg tagasi. Deepfakes on revolutsiooniliselt muutnud meie viisi sellise sisu vaatamiseks ja t\u00e4nap\u00e4eval oleme sagedamini harjunud m\u00f5tlema, kas see, mida me n\u00e4eme, on t\u00f5eline v\u00f5i on see lihtsalt m\u00fcstifikatsioon. Selles \u00fcldise desinformatsiooni kontekstis on tungiv vajadus usaldusv\u00e4\u00e4rsete lahenduste j\u00e4rele, et aidata tavakasutajatel mitte ainult hinnata selliseid videojadasid, vaid ka neid hinnata. Selles raamatus tutvustatakse uudset l\u00e4henemisviisi, mis v\u00f5imendab ajalisi pinnaraami anomaaliaid, et paljastada s\u00fcvav\u00f5ltsitud videoid. Meetodiga otsitakse s\u00fcvav\u00f5ltsitud manipulatsioonist tingitud v\u00f5imalikke lahknevusi j\u00e4\u00e4dvustatud stseeni kuuluvatel pindadel ja nende arengus ajateljel. Neid funktsioone kasutatakse s\u00fcvan\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hineva torujuhtme sisendina video enda binaarseks hindamiseks. Katsetulemused n\u00e4itavad, et sellise metoodikaga on v\u00f5imalik saavutada avastamist\u00e4psuse osas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tulemusi.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
2024. aasta IEEE\/CVFi konverents arvutivisiooni ja mustrite tuvastamise seminaride kohta (CVPRW)<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tSotsiaalpoliitiline l\u00e4henemisviis desinformatsioonile ja tehisintellektile: Mured, vastused ja v\u00e4ljakutsed<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Pascaline Gaborit<\/p>

abstraktne:<\/strong>
Rahvusvahelised organisatsioonid peavad desinformatsiooni \u00fcheks peamiseks ohuks demokraatiale ja institutsioonidele juba \u00fcle k\u00fcmne aasta. Digitehnoloogia taasleiutab ja muudab p\u00f5hjalikult t\u00e4nap\u00e4evast elustiili, kodanike ja \u00e4rikeskkonda. Tehisintellekt toob kaasa uue h\u00e4ire teadmistele juurdep\u00e4\u00e4sul ning teabe loomisel, levitamisel ja m\u00f5istmisel. Samuti v\u00f5ib see h\u00e4gustada piire tegeliku teabe ja manipuleeritud teabe vahel, kui esile kerkivad libauudised, automaatsete v\u00f5rkude ristviited ja s\u00fcvav\u00f5ltsingud. Tehisintellektis\u00fcsteemid suurendavad realistliku v\u00f5ltssisu ja sihip\u00e4raste desinformatsioonikampaaniate loomise potentsiaali. Desinformatsioon l\u00e4heb kaugemale lihtsatest kuulujuttudest, et tahtlikult petta ja moonutada t\u00f5enditel p\u00f5hinevat teavet fabritseeritud andmete kaudu. Euroopa institutsioonid on hiljuti keskendunud ka v\u00e4lisriigist l\u00e4htuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega seotud desinformatsiooni tuvastamisele: V\u00e4lismaise infoga manipuleerimine ja sekkumine. Artiklis tuuakse v\u00e4lja desinformatsiooni ja tehisintellektiga seotud suundumused ja probleemid. Selles uuritakse desinformatsiooni tajumist, selle m\u00f5ju ja sellele reageerimist, sealhulgas ELi tehisintellekti k\u00e4sitlevat \u00f5igusakti ja veebiplatvormide poliitikat. Selles esitatakse teema esimene anal\u00fc\u00fctiline k\u00e4sitlus, mis p\u00f5hineb teadlaste praegustel aruteludel, meie 2024. aasta uuringute esimestel j\u00e4reldustel, intervjuudel ja sadade veebip\u00f5histe v\u00f5ltsuudiste anal\u00fc\u00fcsil. Selles p\u00fc\u00fctakse m\u00f5ista, kuidas kodanikud ja sidusr\u00fchmad v\u00e4\u00e4rinfot tajuvad, ning tehakse kindlaks selle v\u00f5imalik m\u00f5ju. Samuti anal\u00fc\u00fcsitakse praeguseid v\u00e4ljakutseid ja piiranguid, v\u00f5imalusi ja piiranguid manipuleerimise ja sekkumise vastu v\u00f5itlemiseks. Artiklis k\u00e4sitletakse desinformatsiooni praeguseid protsesse ja m\u00f5ju (2), desinformatsiooni tajumist k\u00e4sitleva veebik\u00fcsitluse peamiste j\u00e4relduste esitamist (3), ELi praeguseid regulatiivseid vastuseid (4) ja arutelupunkte (5). Selles artiklis v\u00e4idame, et teabele juurdep\u00e4\u00e4su viis on tohutult muutunud, kuid desinformatsioonile reageerimine on alles algusj\u00e4rgus. Artiklis n\u00e4idatakse ka, et Euroopa riikides on suurenenud teadlikkus desinformatsiooni m\u00f5just, aga ka l\u00f5he v\u00f5ltsuudiste ja desinformatsiooni tuvastamise v\u00f5ime ning desinformatsiooni levitamisega seotud protsesside, ohtude ja osalejate piiratud m\u00f5istmise vahel.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Ajakirjandus<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Ajakiri politoloogia ja rahvusvaheliste suhete<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tSCM-ide uudne kohaldamine aegridade vastupidise stsenaariumi hinnangule farmaatsiat\u00f6\u00f6stuses<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Tomas Garriga, Gerard Sanz, Eduard Serrahima de Cambra, Axel Brando<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

K\u00e4esolevas dokumendis tutvustame struktuursete p\u00f5hjuslike mudelite (SCM) ja r\u00f6\u00f6vimise-tegevuse-prognoosimise protseduuri uudset rakendamist aegridade seades farmaatsiat\u00f6\u00f6stuse tegeliku probleemi kontekstis. Meie eesm\u00e4rk on hinnata vastupidiseid stsenaariume sellise ravimi m\u00fc\u00fcgimahu kohta, mida on m\u00f5jutanud konkureeriva geneerilise ravimi turuletulek. Me kasutame kodeerija-dekoodrip\u00f5hiseid arhitektuure, rakendades tingimuslikku variatiivset autoenkoodrit ja tutvustades ka tingimuslike h\u00f5redate autoenkoodrite kasutamist, mida ei olnud kunagi kasutatud vastupidises kirjanduses. Kavandatud metoodika n\u00f5uab ajalooliste s\u00fcndmuste ja s\u00fcndmusteta aegridade k\u00e4ttesaadavust ning selle eeliseks on see, et ei tugineta kontrolli kaasmuutujatele, mis v\u00f5ivad olla k\u00e4ttesaamatud, \u00fcletades samal ajal selgelt prognoosi p\u00f5hilist vastupidise stsenaariumi hinnangut. Hindame oma l\u00e4henemisviisi, kasutades meie ettev\u00f5tte reaalmaailma m\u00fc\u00fcgiandmestikku ning s\u00fcnteetilisi ja pools\u00fcnteetilisi andmestikke, mis j\u00e4ljendavad probleemi konteksti, n\u00e4idates selle t\u00f5husust. Oleme seda mudelit oma ettev\u00f5ttes edukalt rakendanud, pakkudes kasulikku teavet \u00e4ritegevuse planeerimiseks, investeeringute jaotamiseks ja eesm\u00e4rkide seadmiseks.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
T\u00f6\u00f6toa artikkel<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
NeurIPS\u201924 seminar p\u00f5hjusliku esindatuse \u00f5ppimise kohta<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tTeadmiste graafikud ja masin\u00f5pe valeuudiste ja desinformatsiooni avastamisel<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Anastasios Manos, Despina Elisabeth Filippidou, Nikolaos Pavlidis, Georgios Karanasios, Georgios Vachtanidis, Arianna D\u2019Ulizia<\/p>

abstraktne:<\/strong>
Digiplatvormide esilekerkimine on h\u00f5lbustanud desinformatsiooni kiiret levikut, mis tekitab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke probleeme. Teadmiste graafikud on kujunemas t\u00f5husateks vahenditeks v\u00f5ltsuudiste avastamise s\u00fcsteemide t\u00e4psuse, t\u00f5lgendatavuse ja skaleeritavuse suurendamisel, k\u00e4sitledes piiranguid traditsioonilistes masin\u00f5ppep\u00f5histes l\u00e4henemisviisides, mis tuginevad peamiselt keelelisele anal\u00fc\u00fcsile. See t\u00f6\u00f6 sisaldab kirjandus\u00fclevaadet, milles v\u00f5etakse kokku tulemused, mis on saadud hiljutistest uuringutest p\u00f5hir\u00fchmade kohaldamise kohta desinformatsiooni avastamisel. Me tuvastame, kuidas KG-d parandavad tuvastamist, kodeerides tegelikke seoseid, anal\u00fc\u00fcsides konteksti ja parandades mudeli t\u00f5lgendatavust, arutades samal ajal ka praeguseid piiranguid skaleeritavuses, andmete t\u00e4ielikkuses ja kontekstip\u00f5hises kohanemisv\u00f5imes. L\u00e4bivaadatud uuringud r\u00f5hutavad vajadust tulevaste teadusuuringute j\u00e4rele, mis keskenduvad skaleeritavatele, reaalajas ja keele\u00fclestele p\u00f5hir\u00fchmade mudelitele, et tugevdada desinformatsiooni avastamise suutlikkust kogu maailmas. Lisaks tutvustame kahe kasutusjuhtumi esialgseid tulemusi, tutvustades p\u00f5hir\u00fchmade loomise metoodikat, mis v\u00f5ib olla kasulik vahend desinformatsiooni leviku vastu v\u00f5itlemiseks.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
2024. aasta rahvusvaheline inseneriteaduste ja kujunemisj\u00e4rgus tehnoloogiate konverents (ICEET)<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPoliitika l\u00e4bivaatamine: V\u00e4\u00e4rinfovastane v\u00f5itlus digiajastul \u2013 poliitikameetmed ja algatused demokraatia kaitsmiseks Euroopas<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Alessia D\u2019Andrea, Giorgia Fusacchia, Arianna D\u2019Ulizia<\/p>

abstraktne:<\/strong>
K\u00e4esolevas dokumendis uuritakse Euroopa Liidu mitmek\u00fclgset reageerimist laialt levinud desinformatsiooni probleemile, mis on alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal s\u00fcvenenud. Desinformatsioon kujutab endast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ohtu demokraatlikele protsessidele ja \u00fcldsuse heaolule. Euroopa Liidu l\u00e4henemisviis \u00fchendab regulatiivsed meetmed, strateegilised partnerlused ja meediap\u00e4devuse algatused, et selle n\u00e4htusega tegeleda, kaitstes samal ajal demokraatlikke alusp\u00f5him\u00f5tteid, nagu v\u00e4ljendusvabadus. Peamised meetmed h\u00f5lmavad desinformatsiooni k\u00e4sitlevat tegevusjuhendit ja digiteenuste \u00f5igusakti, mille eesm\u00e4rk on panna digiplatvormid vastutama ja tagada l\u00e4bipaistvus. Lisaks r\u00f5hutavad sellised algatused nagu idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni t\u00f6\u00f6r\u00fchm ja kiirhoiatuss\u00fcsteem Euroopa Liidu j\u00f5upingutusi desinformatsiooni kui h\u00fcbriids\u00f5ja vahendi vastu v\u00f5itlemisel. Selles dokumendis r\u00f5hutatakse ka kodanike kriitilist rolli, keda Euroopa Liit p\u00fc\u00fcab meediap\u00e4devuse programmide kaudu v\u00f5imestada, v\u00f5imaldades neil \u00e4ra tunda manipuleerivat sisu ja sellele vastu seista. Uurides valitsuse meetmete, erasektori kaasamise ja kodanike kaasamise koostoimet, anal\u00fc\u00fcsitakse selles uuringus p\u00f5hjalikult Euroopa Liidu desinformatsioonivastast strateegiat ning hinnatakse probleeme ja tulevikusuundi, mis on vajalikud demokraatliku vastupanuv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks areneval digimaastikul.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Teadusartikkel<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Informatsioon Polity<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tKeelelised teadmised, meediamehhanismid ja tehisintellekti roll desinformatsiooni levitamisel ja m\u00f5jul<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Alessia D\u2019Andrea, Giorgia Fusacchia, Arianna D\u2019Ulizia<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Eesm\u00e4rk<\/em>
Multidistsiplinaarset l\u00e4henemisviisi kasutades on k\u00e4esoleva uuringu eesm\u00e4rk j\u00e4lgida desinformatsioonikampaaniate kulgu alates nende avastamisest usutavuse keeleliste vihjete abil kuni edasiliikumiseni levitamismehhanismide kaudu ning l\u00f5puks hinnata nende m\u00f5ju sotsiaal-poliitilisele kontekstile.<\/p>

Projekteerimine\/metoodika\/l\u00e4henemine<\/em>
Selles uuringus antakse p\u00f5hjalik \u00fclevaade desinformatsiooni neljast p\u00f5hiaspektist: keelelised omadused, mis eristavad avaliku arvamuse petmiseks ja manipuleerimiseks m\u00f5eldud sisu, meediamehhanismid, mis h\u00f5lbustavad selle levitamist, kasutades \u00e4ra selle publiku kognitiivseid protsesse, ohud, mida kujutab endast generatiivse tehisintellekti \u00fcha laialdasem kasutamine desinformatsiooni levitamiseks, ning laiemad tagaj\u00e4rjed, mida see desinformatsiooni d\u00fcnaamika avaldab avalikule arvamusele ja sellest tulenevalt poliitilistele otsustusprotsessidele.<\/p>

T\u00e4helepanekud<\/em>
Selle tulemusena esitatakse dokumendis n\u00e4htuse interdistsiplinaarne ja terviklik anal\u00fc\u00fcs, viidates selle mitmekesistele elementidele, et r\u00f5hutada platvormi vastutuse, kodanike meediap\u00e4devuse kampaaniate ning era- ja avaliku sektori interaktiivse koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust desinformatsiooniohule vastupanuv\u00f5ime suurendamise meetmetena.<\/p>

Originaalsus\/v\u00e4\u00e4rtus<\/em>
Uuringus r\u00f5hutatakse vajadust suurendada platvormide vastutust, edendada \u00fcksikisikute meediap\u00e4devust ning arendada koost\u00f6\u00f6d avaliku ja erasektori vahel. Selle integreeritud strateegia eesm\u00e4rgid on tugevdada vastupanuv\u00f5imet desinformatsioonile ja tagada ELi kohanemisv\u00f5ime muutuvate digiohtudega. Kokkuv\u00f5ttes toetatakse dokumendis \u00f5iglast ja avatud strateegiat, mis kaitseb v\u00e4ljendusvabadust ja tugevdab demokraatlikke institutsioone ajal, mil digitaalne desinformatsioon on t\u00f5usuteel.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Teadusartikkel<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Ajakiri Informatsioon, kommunikatsioon ja eetika \u00fchiskonnas (2025)<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tTrafode manustamisruumi katsetamine minimaalsete tokenih\u00e4irete kaudu<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Eddie Conti, Alejandro Astruc, \u00c1lvaro Parafita, Axel Brando<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

T\u00f5lgendatavuse p\u00f5hiprobleem on arusaamine sellest, kuidas teave levib Transformeri mudelite kaudu. Selles t\u00f6\u00f6s uurime minimaalsete s\u00fcmboolsete h\u00e4irete m\u00f5ju manustamisruumile. Oma katsetes anal\u00fc\u00fcsime sagedust, mille m\u00e4rgid annavad minimaalsetele nihetele, r\u00f5hutades, et haruldased m\u00e4rgid p\u00f5hjustavad tavaliselt suuremaid nihkeid. Lisaks uurime, kuidas h\u00e4iringud levivad kihtide vahel, n\u00e4idates, et sisendteave on \u00fcha enam segatud s\u00fcgavamatesse kihtidesse. Meie leiud kinnitavad \u00fcldist eeldust, et mudeli esimesi kihte saab kasutada mudeli selgituste asendusandmetena. \u00dcldiselt tutvustatakse selles t\u00f6\u00f6s s\u00fcmboolsete h\u00e4irete ja nihete kombinatsiooni manustamisruumis kui v\u00f5imsat vahendit mudeli t\u00f5lgendamiseks.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
T\u00f6\u00f6toa artikkel<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
IJCAI 2025 seminar \u201eSelgitatav tehisintellekt\u201c<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tDeepfake'ide tuvastamine kohalike kaamerate pinnaraamide vastuolude kaudu<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Andrea Ciamarra, Roberto Caldelli, Alberto Del Bimbo<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Desinformatsioon on alati rohkem ajendatud sellest, et kasutatakse muudetud v\u00f5i t\u00e4ielikult s\u00fcnteetiliselt loodud realistlikku sisu, mida \u00fcldiselt tuntakse s\u00fcvav\u00f5ltsingutena. Seet\u00f5ttu on vaja usaldusv\u00e4\u00e4rseid vahendeid, mis suudaksid sellist v\u00f5ltssisu paljastada, et v\u00e4ltida inimeste m\u00f5tlemise polariseerumist. Esitletud on erinevaid tehnikaid, mille \u00fchine nimetaja on otsida m\u00f5ningaid ebak\u00f5lasid, mis on tingitud v\u00f5ltsimise protsessist ja mida t\u00f5endab konkreetsete omaduste vaatlemine. N\u00e4ib, et erinevate eristavate omaduste v\u00f5imalik kombinatsioon v\u00f5ib anda t\u00f5husamaid tulemusi. Selles vaates ja p\u00e4rast meie eelmist selleteemalist uuringut teeme ettepaneku uurida uut funktsiooni, mis v\u00f5tab p\u00f5him\u00f5tteliselt arvesse kogu omandamise stseeni sisemisi suhteid kujutise (video) salvestamise ajal ja seej\u00e4rel kujutise pikslite v\u00e4\u00e4rtustega. Idee taga on see, et deepfake genereerimise protsess v\u00f5ib murda sellised sisemised s\u00f5ltuvused valgustuse (intensiivsus ja suund), objekti pindade (asend ja peegeldus) ja omandamise m\u00fcra vahel, mis n\u00e4itab v\u00f5imalikku manipuleerimist. Selle kohaselt on ehitatud funktsiooni deskriptor nimega Local Surface Descriptor, mida kasutatakse CNN-p\u00f5histe mudelite koolitamiseks s\u00fcvav\u00f5ltsingu tuvastamiseks. Eri tegevuskontekstides tehtud katsetulemused n\u00e4itavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset avastamist\u00e4psust kuni 90%.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
2024 IEEE rahvusvaheline konverents pildit\u00f6\u00f6tluse v\u00e4ljakutsete ja seminaride kohta (ICIPCW), Abu Dhabi, Araabia \u00dchendemiraadid, 2024<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tT\u00e4iss\u00fcnteetiliste n\u00e4okujutiste m\u00e4rkamine kohalike kaamerate pinnaraamide abil<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Andrea Ciamarra, Roberto Caldelli, Alberto Del Bimbo<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Tegelik suutlikkus tehisintellekti abil luua realistlikke t\u00e4ielikult s\u00fcnteetilisi kujutisi paraneb iga p\u00e4evaga ja see kehtib eriti inimeste n\u00e4gusid esindavate piltide kohta, mis tunduvad tegelikest inimestest eristamatud. See tekitab tungiva vajaduse t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja vahendid, mis suudavad eristada t\u00f5eseid ja mitte-olemasolevaid inimesi, tuvastades m\u00f5ningaid v\u00f5imalikke ebak\u00f5lasid, mis sisalduvad kujutistes generatsiooniprotsessi ajal. Peamine erinevus algup\u00e4rase pildi ja loodud s\u00fcvav\u00f5ltsingu vahel on see, et teisel juhul ei ole toimunud t\u00f5husat kaamera omandamist; nii et k\u00f5ik erinevad seosed stseeni kuuluvate elementide vahel (valgustid, peegeldus, objekti vastavad positsioonid 3D ruumis) ei ole reaalses maailmas selles t\u00e4pses ajahetkes, vaid lihtsalt kunstlikult reprodutseeritud. Sellise kaalutluse kohaselt tutvustame selles t\u00f6\u00f6s kohalikke kaamera pinnakaadreid kui v\u00f5imalikku vahendit, mis esindab neid spetsiifilisi keskkonnaomadusi erinevuste esilet\u00f5stmiseks. Tehtud eksperimentaalne anal\u00fc\u00fcs on n\u00e4idanud, et see funktsioon v\u00f5ib anda v\u00e4ga suure t\u00e4psuse ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse \u00fcldistatuse.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
2024 IEEE rahvusvaheline konverents pildit\u00f6\u00f6tluse v\u00e4ljakutsete ja seminaride kohta (ICIPCW), Abu Dhabi, Araabia \u00dchendemiraadid, 2024<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tKohalike pinnaraamide \u00fcldistamisv\u00f5ime kohta difusioonip\u00f5histe n\u00e4okujutiste tuvastamisel<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Andrea Ciamarra, Roberto Caldelli, Alberto Del Bimbo<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Erakordseid ebareaalseid pilte saab realiseerida pow-erful AI tehnikatega. Erinevad t\u00f6\u00f6riistad, mis on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad, suudavad luua kvaliteetset sisu, eriti luua terveid t\u00e4ielikult s\u00fcnteetilisi pilte. Olemasolevate arhitektuuride hulgas saavad difusioonip\u00f5hised mudelid h\u00f5lpsasti luua mis tahes pilte, sealhulgas inimese n\u00e4okujutisi, andes kiire nagu tekst. Sellist valesisu kasutatakse sageli desinformatsiooni levitamiseks ja see tekitab muret inimeste turvalisuse p\u00e4rast. Praegu on raske v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada usaldusv\u00e4\u00e4rseid vahendeid tegelike ja loodud (isegi mitteolemasolevate) inimeste eristamiseks. Lisaks tekitab suur hulk difusioonip\u00f5hiseid rakendusi probleemi, et sellised detektorid \u00fcldistavad uudseid generatiivseid tehnikaid. Nende probleemide lahendamiseks teeme ettepaneku uurida kujutiste omandamise keskkonnal p\u00f5hineva eristava tunnuse v\u00f5imet eristada pristikatest difusioonip\u00f5hiseid n\u00e4opilte. Tegelikult ei tohiks loodud pildid sisaldada omadusi, mis on t\u00f5elise kaamera kaudu teostatava omandamise etapi jaoks sobivad. Selliseid vastuolusid saab esile t\u00f5sta hiljuti kasutusele v\u00f5etud kohalike pinnaraamide abil. See funktsioon v\u00f5tab arvesse stseeniga seotud objekte ja pindu, mis k\u00f5ik m\u00f5jutavad kaamera omandamise protsessi, koos seadmega seotud t\u00e4iendava sisemise teabega, samuti valgustust ja peegeldusi, mis m\u00f5jutavad kogu stsenaariumi. T\u00f6\u00f6s uuritakse selle funktsiooni v\u00f5imet \u00fcldistada erinevate andmekogumite ja uute generatiivsete meetodite suunas, mida koolituse ajal ei tunta. Eksperimentaalsed tulemused n\u00e4itavad, et selline funktsioon tagab ka nendel juhtudel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse avastamist\u00e4psuse.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
2024 IEEE rahvusvaheline konverents pildit\u00f6\u00f6tluse v\u00e4ljakutsete ja seminaride kohta (ICIPCW), Abu Dhabi, Araabia \u00dchendemiraadid, 2024<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPraktilised do-Shapley selgitused hinnangulise ja agnostilise p\u00f5hjusliku j\u00e4reldusega<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
\u00c1lvaro Parafita, Tomas Garriga, Axel Brando, Francisco J. Cazorla<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Selgitatavuse tehnikate hulgas paistab SHAP silma kui \u00fcks populaarsemaid, kuid j\u00e4tab sageli t\u00e4helepanuta probleemi p\u00f5hjusliku struktuuri. Vastuseks kasutab do-SHAP sekkuvaid p\u00e4ringuid, kuid selle tuginemine hinnangutele takistab selle praktilist rakendamist. Selle probleemi lahendamiseks teeme ettepaneku kasutada hinnangulisi ja diagnostilisi l\u00e4henemisviise, mis v\u00f5imaldavad hinnata k\u00f5iki tuvastatavaid p\u00e4ringuid \u00fchest mudelist, muutes do-SHAP-i teostatavaks keerukatel graafikutel. Samuti t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja uudse algoritmi, et oluliselt kiirendada selle arvutamist t\u00fchiste kuludega, samuti meetodi ligip\u00e4\u00e4smatute andmeloomeprotsesside selgitamiseks. N\u00e4itame oma l\u00e4henemisviisi hinnangulist ja arvutuslikku tulemuslikkust ning valideerime selle kahe reaalmaailma andmekogumi p\u00f5hjal, r\u00f5hutades selle potentsiaali usaldusv\u00e4\u00e4rsete selgituste saamisel.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Kolmek\u00fcmne \u00fcheksas neuroinfo t\u00f6\u00f6tlemise s\u00fcsteemide aastakonverents (NeurIPS 2025)<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tKui otsing \u00fcletab p\u00f5lvkonna: Tihe t\u00f5endite otsimine skaleeritavate v\u00f5ltsuudiste tuvastamiseks<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Alamgir Munir Qazi, John Philip McCrae, Jamal Nasir<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

V\u00e4\u00e4rinfo levik n\u00f5uab t\u00f6\u00f6kindlaid, kuid arvutuslikult t\u00f5husaid faktide kontrollimise s\u00fcsteeme. Kuigi praegused tipptasemel l\u00e4henemisviisid kasutavad selgitavate p\u00f5hjenduste loomiseks suuri keelemudeleid, seisavad need meetodid silmitsi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete arvutust\u00f5kete ja hallutsinatsiooniriskidega reaalmaailmas. Tutvustame DeReC-i (Dense Retrieval Classification), kergekaalulist raamistikku, mis n\u00e4itab, kuidas \u00fcldotstarbelised tekstisisestused v\u00f5ivad tegelikult asendada autoregressiivseid LLM-p\u00f5hiseid l\u00e4henemisviise. Kombineerides tiheda otsingu spetsialiseeritud klassifikatsiooniga, saavutab meie s\u00fcsteem suurema t\u00e4psuse, olles samal ajal oluliselt t\u00f5husam. DeReC \u00fcletab seletust genereerivaid LLM-e efektiivsuses, v\u00e4hendades t\u00f6\u00f6aega 95 v\u00f5rra% RAWFC-l (23 minutit 36 sekundit v\u00f5rreldes 454 minuti 12 sekundiga) ja 92% LIAR-RAW (134 minutit 14 sekundit v\u00f5rreldes 1692 minutiga 23 sekundit), mis n\u00e4itab selle t\u00f5husust erinevates andmestike suurustes. RAWFC andmestikus saavutas DeReC F1 skoori 65,58%, mis \u00fcletab tipptasemel meetodit L-kaitse (61,20%). Meie tulemused n\u00e4itavad, et hoolikalt konstrueeritud otsingup\u00f5hised s\u00fcsteemid v\u00f5ivad sobida v\u00f5i \u00fcletada LLM-i j\u00f5udlust spetsialiseeritud \u00fclesannetes, olles samal ajal oluliselt praktilisemad reaalmaailma kasutuselev\u00f5tuks.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Viies konverents keele, andmete ja teadmiste teemal<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tCLIP-p\u00f5hine l\u00e4henemisviis kujutise s\u00fcnteetiliseks tuvastamiseks hajutusnihke korral<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Qiushi Li, Andrea Ciamarra, Roberto Caldelli ja Stefano Berretti<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

MediaEval 2025 SynthIm Challenge Task A (Synthetic Image Detection) puhul tuvastasime kriitilise jaotuse nihke pakutavate koolitus- ja katseandmete vahel, muutes endise sihtvaldkonna halvaks esindajaks. Meie l\u00e4henemisviis k\u00e4sitleb seda v\u00e4ljakutset otseselt, lisades oma koolitusandmetesse stilistiliselt j\u00e4rjepidevama valideerimiskomplekti ja kasutades k\u00fclmutatud CLIP ViT-L\/14 kui tugevat funktsiooniekstraktorit. Meie peamine arusaam on see, et sellistes domeeni nihke tingimustes \u00fcletavad suure eelkoolitatud mudeli \u00fcldistatavad esitused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt traditsioonilist CNN-i, mis on viimistletud ebasobiva andmekogumiga, osutudes t\u00f5husamaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks strateegiaks.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
MediaEval\u201c25: Multimeedia hindamise seminar, 25.\u201326. oktoober 2025, Dublin, Iirimaa ja veebis<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s taotluse korral<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tVisuaalse kvaliteedi t\u00e4iustatud vesim\u00e4rgistus, mis p\u00f5hineb Deepfake'i omistamise kahekordsel v\u00f5rdluskaol<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Qiushi Li, Roberto Caldelli ja Stefano Berretti<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Kujutise genereerimise mudelite, nagu stabiilne difusioon, kiire areng tekitab muret v\u00f5imaliku v\u00e4\u00e4rkasutuse p\u00e4rast, mist\u00f5ttu on s\u00fcnteetilise sisu autentimiseks ja omistamiseks, eelk\u00f5ige s\u00fcvav\u00f5ltsingute vastu v\u00f5itlemiseks h\u00e4davajalikud tugevad vesim\u00e4rgistamismeetodid. Samal ajal on aga endiselt keeruline tagada kvaliteetse kujutise loomine ja t\u00e4pne vesim\u00e4rkide ekstraheerimine. Olemasolevate meetodite anal\u00fc\u00fcsi abil tuvastame kriitilise piirangu:
nende kadumisfunktsioonid kasutavad sageli \u00fchtainsat viidet (kas sisendkujutist v\u00f5i puhast loodud kujutist) kujutise usaldusv\u00e4\u00e4rsuse optimeerimiseks, mille tulemuseks on ebaoptimaalne j\u00f5udlus. K\u00e4esolevas artiklis viime l\u00e4bi s\u00fcvauuringu kujutise kvaliteedi kadumise m\u00f5iste kohta difusioonip\u00f5hises vesim\u00e4rgistuses. Anal\u00fc\u00fcsides sisendpildi ja puhta loodud pildi kasutamise eristavaid m\u00f5jusid viidetena optimeerimise ajal, n\u00e4itame, et m\u00f5lema viite \u00fchine kaalumine parandab oluliselt t\u00f6\u00f6kindlust ja visuaalset kvaliteeti. Ulatuslikud eksperimendid n\u00e4itavad, et meie kahe v\u00f5rdluse l\u00e4henemisviis saavutab nii vesim\u00e4rkide ekstraheerimise t\u00e4psuse kui ka p\u00f5lvkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas paremad tulemused kui \u00fche v\u00f5rdluse l\u00e4htejooned. Toetame seda paradigmat, et edendada usaldusv\u00e4\u00e4rset vesim\u00e4rgistamist generatiivsetes mudelites.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
DFF \u201925: S\u00fcvav\u00f5ltsingu kohtuekspertiisi t\u00f6\u00f6tuba: Tehisintellekti loodud meedia ajastu avastamine, omistamine, tunnustamine ja vastandlikud probleemid<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tSeisukohav\u00f5tt: Kui tehisintellekti innovatsioon rikub s\u00fcstemaatiliselt p\u00f5hi\u00f5igusi, siis kas see on \u00fcldse innovatsioon?<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autorid:<\/strong>
Josu Eguiluz Casta\u00f1eira, Axel Brando, Migle Laukyte, Marc Serra-Vidal<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Tehisintellekt l\u00e4bib n\u00fc\u00fcd elut\u00e4htsaid taristuid ja otsustuss\u00fcsteeme, kus eba\u00f5nnestumised p\u00f5hjustavad sotsiaalset, majanduslikku ja demokraatlikku kahju. See seisukohav\u00f5tt seab kahtluse alla juurdunud veendumuse, et reguleerimine ja innovatsioon on vastandid. Nagu t\u00f5endavad lennundus-, farmaatsia- ja hoolekandes\u00fcsteemide analoogid ning hiljutised s\u00fcnteetilise v\u00e4\u00e4rinfo, kallutatuse ja vastutustundetute otsuste tegemise juhtumid, on h\u00e4sti kavandatud reguleerimise puudumine juba tekitanud m\u00f5\u00f5tmatut kahju. Reguleerimine, kui see on l\u00e4bim\u00f5eldud ja kohandatav, ei pidurda innovatsiooni \u2013 see on selle alus. K\u00e4esolevas seisukohav\u00f5tus anal\u00fc\u00fcsitakse ELi tehisintellektim\u00e4\u00e4rust kui riskip\u00f5hise ja vastutusp\u00f5hise reguleerimise mudelit, mis k\u00e4sitleb Collingridge\u2019i dilemmat: tegutsemine piisavalt vara, et v\u00e4ltida kahju, kuid piisavalt paindlikult, et toetada innovatsiooni. Selle kohanemismehhanismid \u2013 regulatsiooni testkeskkonnad, v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate (VKEde) toetus, tegelikes tingimustes testimine, p\u00f5hi\u00f5igustele avalduva m\u00f5ju hindamine \u2013 n\u00e4itavad, kuidas reguleerimine v\u00f5ib tehnoloogia arengut vastutustundlikult kiirendada, mitte edasi l\u00fckata. Seisukohav\u00f5tus tehakse kokkuv\u00f5te sellest, kuidas juhtimisvahendid muudavad tajutava koormuse k\u00e4egakatsutavateks eelisteks: \u00f5iguskindlus, tarbijate usaldus ja eetiline konkurentsiv\u00f5ime. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00f5nastatakse paberil edasiminek \u00fcmber: innovatsioon ja reguleerimine edenevad koos. L\u00e4bipaistvuse, m\u00f5juhinnangute, vastutuse ja tehisintellektip\u00e4devuse l\u00f5imimisega kavandamisse ja kasutuselev\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ratletakse ELi raamistikus, mida vastutustundlik innovatsioon tegelikult t\u00e4hendab \u2013 tehnoloogiline ambitsioon, mida distsiplineerivad demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused ja p\u00f5hi\u00f5igused.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Kolmek\u00fcmne \u00fcheksas neuroinfo t\u00f6\u00f6tlemise s\u00fcsteemide aastakonverents (NeurIPS 2025)<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tUsaldus, uued tehnoloogiad ja geopoliitika ebakindlas maailmas<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autor:\u00a0<\/strong>Pascaline Gaborit<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

\u00dclemaailmse ebakindluse ajastul on usaldus muutunud kriitiliseks teguriks, mis kujundab suhteid riikide, institutsioonide ja \u00fcksikisikute vahel. See raamat \"Usaldus, uued tehnoloogiad ja geopoliitika ebakindlas maailmas\" pakub \u00f5igeaegset ja p\u00f5hjalikku uurimist selle kohta, kuidas usaldust testitakse ja muudetakse kiiresti muutuvate geopoliitiliste maastike ees. Alates demokraatlike s\u00fcsteemide ebakindlusest kuni uutest tehnoloogiatest, tehisintellektist, desinformatsioonist ja kliimamuutustest tulenevate probleemideni k\u00e4sitleb see raamat meie aja k\u00f5ige pakilisemaid k\u00fcsimusi. Uurides usalduse kokkupuutepunkte selliste oluliste valdkondadega nagu demokraatiad, kaubanduss\u00f5jad ja uued tehnoloogiad, annab see t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet poliitikakujundajatele, teadlastele ja k\u00f5igile, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00f5ista t\u00e4nap\u00e4eva maailma keerukust. Olenemata sellest, kas olete mures k\u00fcberturvalisuse, desinformatsiooni, h\u00fcbriidohtude m\u00f5ju v\u00f5i usalduse rolli p\u00e4rast rahvusvahelises diplomaatias, pakub see raamat terviklikku, kuid k\u00e4ttesaadavat raamistikku nende probleemide lahendamiseks. See heidab valgust sellele, kuidas usalduse m\u00f5istmine on meie vanust m\u00e4\u00e4ratleva geopoliitilise ebakindluse k\u00e4sitlemisel keskse t\u00e4htsusega.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Raamat<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
Peter Lang Publisher<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg><\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tN\u00f5ukogu rakendusotsus: Funktsiooni olulisuse m\u00f5\u00f5tmine vastupidise stsenaariumi jaotuste kaudu<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t

Autor: <\/strong><\/p>

Eddie Conti, \u00c1lvaro Parafita, Axel Brando<\/p>

abstraktne:<\/strong><\/p>

Individuaalsete omaduste t\u00e4htsuse hindamine masin\u00f5ppes on mudeli otsustusprotsessi m\u00f5istmiseks kriitilise t\u00e4htsusega. Kuigi on olemas palju meetodeid, toob l\u00f5pliku alust\u00f5e puudumine v\u00f5rdluseks esile vajaduse alternatiivsete, h\u00e4sti p\u00f5hjendatud meetmete j\u00e4rele. See raamat tutvustab uudset post-hoc kohaliku funktsiooni olulisuse meetodit, mida nimetatakse vastupidise stsenaariumi olulisuse levitamiseks (CID). Me genereerime kaks komplekti positiivseid ja negatiivseid vastupidiseid stsenaariume, modelleerime nende jaotusi, kasutades Kernel Density Estimation'i, ja reastame funktsioone jaotusliku erinevuse n\u00e4itaja p\u00f5hjal. See rangel matemaatilisel raamistikul p\u00f5hinev n\u00e4itaja vastab kehtiva m\u00f5\u00f5diku toimimiseks vajalikele p\u00f5hiomadustele. Tutvustame oma meetodi t\u00f5husust, v\u00f5rreldes seda v\u00e4ljakujunenud kohalike erip\u00e4ra olulisuse selgitajatega. Meie meetod mitte ainult ei paku olemasolevatele l\u00e4henemisviisidele t\u00e4iendavaid perspektiive, vaid parandab ka ustavuse m\u00f5\u00f5dikuid (nii p\u00f5hjalikkust kui ka piisavust), mille tulemuseks on s\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsemad selgitused. Need tulemused r\u00f5hutavad selle potentsiaali mudelianal\u00fc\u00fcsi v\u00e4\u00e4rtusliku vahendina.<\/p>

Avaldamise liik<\/strong>:
Konverentsidokument<\/p>

V\u00e4ljaandja:<\/b>
P\u00f5hjatulede s\u00fcva\u00f5ppe konverents 2026<\/p>

Juurdep\u00e4\u00e4s siin<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tTagasi ressursside juurde<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadusv\u00e4ljaanded Siit leiate k\u00f5ik AI4Debunki partnerite koostatud teadusv\u00e4ljaanded, milles tutvustatakse projekti uusimaid teaduslikke tulemusi. Valgustus suurtes generatiivsetes v\u00f5rkudes: Episteemilise ebakindluse hindamine difusioonimudelites Autorid:Axel Brando, Lucas Berry, David Mege Abstract:Generatiivsed difusioonimudelid, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed nende suurte parameetrite arvu (\u00fcle 100 miljoni) ja toimimise t\u00f5ttu suurem\u00f5\u00f5tmelistes pildiruumides, [\u2026]<\/p>","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-124","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/124\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3001,"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/124\/revisions\/3001"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ai4debunk.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}