25. novembril pidas AI4Debunk Sofias oma teise mitme ‑ sidusrühma kohtumise. 11 osalejat – ajakirjanikud, faktikontrollijad, akadeemikud, kodaniku‑techi aktivistid ja projektimeeskonna liikmed – kogunesid Bulgaaria Ajakirjanike Klubi „Journalist“ liitu, et vahetada arvamusi AI‑-põhiste vastuste üle libauudistele ja testida 12. tööpaketi varajasi eeldusi.
Väärinfo, tehisintellekt ja Bulgaaria meediakontekst
Istungi alguses andis EURACTIVi Bulgaaria töörühm ülevaate AI4Debunki eesmärkidest ja praegustest edusammudest. Arutelus pöörati kiiresti tähelepanu Bulgaaria erilisele haavatavusele välismaiste ‑sponsoreeritud desinformatsioonikampaaniate suhtes. Enamik osalejaid nõustus, et manipuleeritud sisu „uus normaalsus“ juba kujundab avalikku arutelu ning et nii kodu- kui ka välisosalejad kasutavad sotsiaalseid ‑media ökosüsteeme sotsiaalsete lõhede süvendamiseks.
Osalejad rõhutasid, et tehisintellekti lahendused peavad olema läbipaistvad, selgitatavad ja kohandatud väga erineva meediapädevuse tasemega kasutajatele, eelkõige eakatele ja maapiirkondade kodanikele. Mitu sõnavõtjat tervitas ELi tehisintellekti käsitlevat õigusakti, kuid väljendas kahtlust, kuidas jõustamine praktikas toimib; täiendava kaitsemeetmena varjatud mõjutusoperatsioonide vastu pakuti välja meediaomandi ja rahastamise avalik kataloog.
Publiku ülevaated: Arusaamad ja käitumine
Pärast esitlust osalesid osalejad aktiivses arutelus, kasutades poolstruktureeritud vormingut. Publiku tagasiside andis väärtuslikku teavet desinformatsiooni tajumise ja tehisintellekti vahendite võimalike rakenduste kohta selle käsitlemisel:
-
- Projekti tundmine: Viis osalejat olid juba teadlikud AI4Debunk, kolm kohtasid seda esimest korda.
- Võltsuudiste tajumine: Kuus osalejat pidasid libauudiseid tõsiseks ohuks, kuid üks pidas teemat liialdatud.
- Tehisintellekti kasutamise kogemus: Seitse osalejat olid kasutanud tehisintellekti vahendeid, kolm aga mitte.
- Kohtumised AI-genereeritud võltsuudistega: Kuus osalejat olid kokku puutunud tehisintellekti loodud valeuudistega, kuigi üks tunnistas, et nad pöörasid sellele vähe tähelepanu.
- Väärinfo vastu võitlemine: Seitse olid nõus, et võltsuudistega tegelemine on oluline, samas kui üks leidis, et probleem on ülepaisutatud.
- Bulgaaria haavatavus: Üheksa osalejat uskus, et Bulgaaria on desinformatsioonikampaaniate suhtes eriti vastuvõtlik.
- Valmisolek osalemiseks: Seitse väljendas huvi liituda selliste projektidega nagu AI4Debunk, samas kui üks ei näidanud üles huvi.
- Isiklik kogemus võltsitud uudistega: Viis tunnistasid minevikus valeuudiste langemist ja kaheksa jälgisid võltsuudiseid väljakujunenud meediaväljaannetes.
- Jõupingutused teiste kaitsmiseks: Üheksa osalejat hoiatasid peret ja sõpru desinformatsiooni eest.
- Oskus ära tunda võltsuudiseid: Kaheksa tundis end kindlalt oma võimes avastada libauudiseid.
Võtmeteemad ja Take‑aways
Juurdepääs tehisintellekti vahenditele ja usaldus nende vastu: Arutelus rõhutati vajadust teha tehisintellekti vahendid kättesaadavaks laiemale publikule, eelkõige eakatele ja vähem tehnoloogiateadlikele üksikisikutele. Usalduse loomine nende vahendite vastu tunnistati kriitiliseks, kuna isegi mainekad faktikontrollijad seisavad sageli silmitsi skeptitsismiga.
-
- Väärinfo varjundid: Osalejad tunnistasid, et valeteave on olemas mitmes valdkonnas, alates juhuslikust väärinfost kuni tahtliku väärinfoni. Sõnumite raamimine, eriti emotsionaalse keele kaudu, mõjutab seda, kuidas lugejad sisu tõlgendavad.
- Meedia ja koostöö roll: Mõned pooldasid ajakirjanike ja faktikontrollijate vahelist koostööd, et suurendada uudiste täpsust, pannes rõhku läbipaistvusele ja aruandekohustusele meedias.
- Kuritahtlike osalejate vastu võitlemine: Osalejad arutasid tahtlike desinformatsioonikampaaniate tuvastamise ja nende vastu võitlemisega seotud probleeme ning jagasid teavet juhtumiuuringutest, mis käsitlesid kohanduvat desinformatsioonitaktikat, eelkõige Venemaalt pärit desinformatsiooni.
- Haridus ja tehisintellekti demüstifitseerimine: Kutsuti üles edendama üldsuse arusaamist tehisintellektist ja selle mehhanismidest, alustades alusharidusest. See võib aidata suurendada uudishimu ja anda üksikisikutele võimaluse tehisintellekti vahendeid tõhusalt kasutada.
Arutelus rõhutati võltsuudiste käsitlemise keerukust ning vajadust tervikliku lähenemisviisi järele, mis hõlmab tehnoloogiat, haridust ja sektoritevahelist koostööd. Üritus edendas tõhusalt sisulist dialoogi sidusrühmade vahel, käsitledes projekti eesmärke ja uurides lahendusi desinformatsioonist tulenevatele probleemidele.
