1. novembril toimus Riias Euroopa Majas sidusrühmade kohtumine. Istungil osales 12 esindajat erinevatest sektoritest, sealhulgas ministeeriumidest, äriringkondadest, teadusasutustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.
professor Inna Šteinbuka Läti Ülikoolist, Projekti koordinaator avas arutelu, tutvustades projekti AI4Debunk. Ta rõhutas, kui oluline on korrapärane koordineerimine ja koostöö kõigi sidusrühmade vahel, kes tegelevad tehisintellekti ja desinformatsiooniga. Ta rõhutas, et projekti tulemuste laialdane levitamine oleks väga oluline, kuna sidusrühmade võrgustikel on oluline roll selle tagamisel, et need tulemused jõuaksid vajaliku publikuni.
desinformatsioon, Tehisintellekt ja reguleerimine
Arutelu keskne teema oli desinformatsiooni tunnustamine „uue normaalsusena“. Osalejad märkisid, et eelkõige Balti riikides on desinformatsiooni levimus, mõju ja mõju hästi mõistetavad. Muret väljendati seoses suureneva välissekkumisega Euroopa poliitikasse, eelkõige Venemaalt ja Hiinast, mis tekitab märkimisväärseid probleeme piirkondlikule stabiilsusele.
Tehisintellekti rolli osas nõustusid osalejad üldiselt, et tehisintellekt üksi ei suuda desinformatsiooni keerukust täielikult lahendada. Vaja on terviklikumat ja süsteemsemat lähenemisviisi, mille puhul tehisintellekti vahendid on kohandatud konkreetsete sihtrühmade vajadustele. Näiteks võivad meediakanalid ja sotsiaalmeediaplatvormid kasutada tehisintellekti, et toetada faktikontrolli ja desinformatsiooni jälgimist. Osalejad rõhutasid, kui oluline on teha enne tehisintellekti vahendite kavandamist kindlaks nende rühmade konkreetsed vajadused.
Vestluses käsitleti ka regulatiivseid mehhanisme. Kuigi osalejad kiitsid ELi tehisintellektimääruse vastuvõtmist, tõstatasid nad küsimusi selle rakendamise ja praktiliste tulemuste kohta. Laialdaselt toetati meediaüksuste läbipaistva kataloogi loomist, milles oleks üksikasjalikult kirjeldatud omanikke, toetusesaajaid ja rahastamisallikaid, mis aitaksid desinformatsiooni jälgida.
Tehisintellekti vahendid desinformatsiooni vastu võitlemiseks: väljakutsed ja võimalused
Võtmeküsimusena kerkis esile usaldus tehnoloogia vastu. Uuringuandmed näitavad, et üldsuse usaldus kõrgtehnoloogiliste vahendite vastu väheneb. Selline skeptitsism tehisintellekti suutlikkuse suhtes desinformatsiooni avastada ja ohjeldada seab kahtluse alla projekti AI4Debunk lõpus väljatöötatavate vahendite tõhususe ja aktsepteerimise.
Samuti arutati probleeme tehisintellektil põhinevate vahendite rakendamisel desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Märkimisväärne probleem oli nende vahendite jätkuv hooldamine, ajakohastamine ja koolitamine projektijärgsel perioodil. Osalejad rõhutasid, kui oluline on inimkeskne lähenemisviis, milles käsitletakse vajadust eetilise otsustusprotsessi, meediapädevuse, kohanemisvõimelise haridussüsteemi ja elukestva õppe algatuste järele.
Valitsusväliste organisatsioonide rolli desinformatsiooni vastu võitlemisel uuriti mitmest vaatenurgast. Lätis on tugev IKT-küsimustele keskenduvate valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, mis võib aidata levitada projekti AI4Debunk tulemusi. Koostöös projektimeeskonnaga võiksid valitsusvälised organisatsioonid välja töötada eri sihtrühmadele kohandatud teabepaketid. Lisaks võiksid valitsusvälised organisatsioonid pakkuda väärtuslikku teavet eri sihtrühmade konkreetsete vajaduste kohta seoses tehisintellekti lahendustega.
Üldiselt osutus see mitut sidusrühma hõlmav kohtumine väga konstruktiivseks. See oli aluseks käimasolevale koostööle ja võimalikele tulevastele partnerlustele, et tõhusalt levitama projekti AI4Debunk tulemused.
